Reviderejuvvon nationálabušeahtta:

Evttoha 32 miljovnna geahččaladdat suohkanlaš neahttadoaktára

Ráđđehus áigu ođasmahttit, nannet ja buoridit dábálašdoavtterbálvalusa. Ođđa doaibmabijuid gaskkas lea neahttadoaktára geahččalanortnet. Evttohuvvo 32 miljovnna dán prošektii reviderejuvvon nationálabušeahtas. Dat dahká oktiibuot 50 miljovnna ruvdnosaš juolludeami 2025:s.

– Min oktasaš dearvvašvuođabálvalus galgá leat dat buoremus dearvvašvuođadáhkádus. Danne lean ilus go mii dál sihkkarastit ruđa mainna geahččaladdat neahttadoavtterortnega muhtun dihto suohkaniin, nu ahte olbmot besset álkit ja jođánit eará suohkandoaktára ságaide digitálalaččat go fástadoavttir ii leat olámuttus, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jan Christian Vestre.

Eanet olámuttolaš bálvalus

Suohkanlaš neahttadoavtterortnet mearkkaša ahte suohkan organisere digitála dábálašdoavtterfálaldaga álbmogii. Olbmot galget beassat válljet digitála konsultašuvnna doaktáriin geainna suohkanis lea šiehtadus, jus ášši heive digitálalaččat gieđahallat ja diibmu, maid leat ožžon fástadoaktáris, ii heive dutnje.

– Dábálašdoavtterbálvalus lea ja galgá ain bissut dehálaččamus oassin min dearvvašvuođabálvalusas. Neahttadoaktára bokte ožžot min ássit dábálašdoavtterbálvalusa álkibut, dallego dárbbašit dan, go leat dakkár áššit maid sáhttá čoavdit almmá fysalaš iskkadeami haga. Leat gulahallame olu suohkaniiguin mat háliidit geahččalit neahttadoavtterortnega, ja ođđa ekonomalaš rámma addá eanet suohkaniidda vejolašvuođa boahtit johtui juo dán jagi, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar.

Njuolggadusat gulaskuddamis

Neahttadoavtterortnet galgá vuosttaš vuorus geahččaluvvot gitta 20 suohkanis.

Ráđđehus áigu dáid suohkaniid vásáhusaid kártet, ja dan vuođul árvvoštallat viiddideami.

Njuolggadusrievdadusat, maid neahttadoavtterortnega geahččaladdan gáibida, sáddejuvvo golmma vahkkosaš gulaskuddamii miessemánu 15.b.